Thursday, 14 July 2011

10. juuli, Kätlin, palju õnne!

Lennujaamas oli vastas mu host-ema ja siinse Rotary klubi liikmed. Oodates oma pagasit hüppas ja lehvitas ema iga kord, kui sealsed lennujaama ootesaali uksed avanesid ja tal mind näha õnnestus. Kallistused, tervitused, pildid tehtud, sõitsime kodu poole. Seal ootas mind ka minu vanem vend Victor. Seadsin ennast oma tuppa sisse, mis tegelikult kuulub vanaemale, kui ta siin külas käib. Seega tuleb mul ilmselt varsti kolida, saan endale noorema venna toa, siis kui tema oma vahetusaastale Mehhikosse läheb. Tegelikult pakkus mu ülitore vanem vend, et ma võin toad ka temaga vahetada, kui ma rohkem privaatsust soovin, sest tema elamine asub küll samas majas, kuid kõige alumisel nö keldrikorrusel.

Igatahes, maja on vapustavalt ilus, perekond on ülimalt tore ja sõbralik ning ümbruskond on turvaline, seega võin vabalt minna üksi jooksma või jalutama, kartmata, et minuga midagi juhtuks. Kuid kuhugi poodi või mujale minemine on üksi peaaegu võimatu. Ja seda isegi mitte turvalisuse pärast, vaid põhjusel, et kõik kohad on üksteisest meeletult kaugel, seega tuleb igale poole autoga sõita. Hoolimata sellest, et vahemaad on pikad ja õigeid randu siin läheduse pole, on Brasilia kordades ilusam, rahulikum ja meeldivam linn kui Sao Paulo.

Randade ja ookeani asemel on siin klubid, kus saab käia päevitamas, söömas, basseinis ujumas, grillimas, sportimas jne. Ühes sellises ma Victori ja tema sõpradega ka juba käisin.

Hetkel veel on päevad rahulikult möödunud: esimesel õhtul käisime koos vanematega hiiglasliku Paranoa tehisjärve kaldal olevas restoranis söömas ning mõlemal päeval olen koos venna ja tema sõpradega aega veetnud. Õhtul näitasin Victorile ka pilte, mis ma kodust kaasa võtsin, 50 fotot teist, mu Haapsalu inimesed. Igatahes nii tema kui ka mu host-ema tahavad juba järgmisel aastal Eestisse tulla, tundub, et teie ilusad näod ja minu kiitev jutt on kodumaast üsna meeldiva kuvandi loonud.

Host-ema tegi kingituse saabumise puhul: karbikeses parfüüm ja kehakreem Victoria's Secretilt ja päikeseprillid tema poest, kuna enda omad suutsin ma loomulikult koju unustada :) Ja neid veidaraid kollaseid lipikuid, millel portugalikeelsed sõnad peal, on terve mu tuba muideks täis, ehk õnnestub mõnigi neist ära õppida.


Posted by at

9 comments:

  1. Kätlin14 July 2011 at 13:37

    oot, palju see pilet sinna Brasiiliasse nüüd maksiski? irma tahab ka tulla:D

    ReplyDelete
  2. kerli.h14 July 2011 at 13:43

    Hahaaa, tuleks ka koos Irmaga sinna!! Uskumatult mõnus ikka, Kristel, tee õige valik ja .. JÄÄ SINNA! me tuleme järgi! :D

    ReplyDelete
  3. Martin14 July 2011 at 13:43

    pfff.. bassein võiks suurem olla..

    ReplyDelete
  4. Kristel14 July 2011 at 15:27

    Ma tulen korraks Eestisse tagasi, pikendan oma viisat ja siis läheme kõik koos Brasiliasse elama :)

    ...ja muru rohelisem ja taevas sinisem

    ReplyDelete
  5. Sander14 July 2011 at 17:15

    Nõustun Martiniga

    ReplyDelete
  6. Martin14 July 2011 at 17:59

    Vetikad võiks ka olla.. kodusem vms..

    ReplyDelete
  7. paulamarit14 July 2011 at 20:59

    källepliks, palun küsi neilt, et kas nad tahavad endale üht pereliiget juurde.. või toateenijat või basseinikoristajat või uut last või niisama laisikut või midagi..tänks!

    ReplyDelete
  8. Kristel15 July 2011 at 10:38

    Neil juba kaks majaabilist on siin, ma kardan, et nad uut juurde ei vaja :D Aga ilmselt üks laisik kuluks alati ära. Ja Paula, pildid :)

    ReplyDelete
  9. Kats25 July 2011 at 15:06

    Kui ilus maja! Kui ilus tuba sul on! Ja need sildid on nii armsad, nagu väike laps, kes just kirjutama on õppinud ja paneb sildid kõigile asjadele külge, et ema ja isa ikka teaks, et külmkapp on külmkapp :) Ja pere tundub nii super olevat, et mul on isegi kahju, et sa pead seda vahetama. Ja sinu kirjutisi on muideks väga tore lugeda, nii et lase aga edasi! :)

    ReplyDelete

Subscribe to: Post Comments (Atom)