Your language skills are like a Harry Potter movie... While one flourishes the other must die 19.10.2011

Minu puhul ei surnud mitte üks keel, vaid lausa neli. Kahele neist võiks pidulikult matused korraldada, teised kaks veel hingitsevad. Ehk siis lugu sellest, kuidas ma õega saksa keele tundi läksin ja reaalsuselt päris valusa hoobi sain.

Tahtsin ennast õpetajale tutvustada, rääkida kust ma tulen, miks ma siin olen ja miks ma saksa keelt rääkida oskan jne. Noh, vähemalt selle viimase osaga läks lihtsalt, ei peagi enam põhjendama, sest EI OSKA! Ma ei suuda saksa keeles enam isegi kõige lihtlabasemat lauset moodustada! Ühtki sõna ei sa suust! Peas toimus järgnev protsess: kõige pealt tuli lause meelde inglise keeles, siis üritas aju seda meeleheitlikult saksa keelde tõlkida, aga välja tulid ainult portugalikeelsed sõnad ning seejärel saabud eestikeelne valus mõte reaalsusest: „Kurat, kuidas on võimalik üks keel poole aastaga täiesti ära unustada?!“ Aga paistab, et on – uue keele õppimine on vanad täielikult ära blokeerinud ja nende sisselülitamiseks mina igatahes nuppu veel leidnud ei ole.

Teine keel, mis surnud on, on vene keel, aga seda ei saa küll kohe ühestki otsast pahaks panna, sest ega ta ju kunagi tegelikult elanud ei olegi (ehk siis sündis surnult teine), aga kui ikka number ühele võttis venekeelse vaste leidmine aega rohkem kui minuti, siis on ikka natuke nukker küll. Ja käänded, mis need veel on?! Vabandan, õpetaja Turevitš, aga ühestki Винительныйst, Предложныйst ega Родительныйst pole jälgegi. Elagu 11 klass, kus terve AASTA sai nende õppimiseks kulutatud! Saksa keelega on lood selles osas õnneks paremad: kuna tegemist oli tegelikult grammatikatunniga, siis veendusin, et Frau Orustega DRILLIMISEST (vaieldamatult üks tema lemmiksõnadest) on olnud kasu ja selles vallas ei ole seis veel katastroofiline.

Inglise keel, mis vahetusaasta alguses päris arvestatava taseme saavutas liigub ka nüüd allkäigutrepil jõudsal sammul üles poole. Sest kui esialgu sai ikka vahetpidamata selles keeles räägitus (ja oskajatega), nii et isegi mõtted muutusid ingliskeelseks, siis pärast pere vahetamist (see tühine fakt on vist blogis mainimata jäänud) üritan nende ja uute klassikaaslastega (paistab, et kohe üks pikem postitus ootab ees) portugali keelt purssida. Kuigi kui õdedega asjalikum/tõsisem/huvitavam jutuajamine on, siis lähen ikkagi sujuvalt inglise keele peale üle, et mõtteid vabalt ja kiiresti väljendada saaks. Aga kui nüüd tagasi tulla põhjuste juurde, miks inglise keel allamäge läheb, siis pole ma viimasel ajal USA vahetusõpilasega koos väljas käunud: kolme nädala jooksul masendav üks kord. Varem olid proportsioonid täpselt vastupidised. Üks nädal ja vähemalt kolm ühist väljas käimist. Mitte, et me kuidagi tülli oleks läinud või halvemini läbi saaksime, lihtsalt minu uus elukoht ei soosi kohe üldse meie kohtumisi. Ja teine sõber, kes on küll brasiillane, kuid tänu DC-s elamisele üsna perfektset inglise keelt räägib, vaevleb uskumatu hulga ülikooli lõputööde all. Seega pole lood ka seal rindel hetkel kõige roosilisemad. Ning lisaks kõigele toimib internetiühendus siis üsna kaootiliselt, nii et ka arvuti vahendusel rääkimine on praeguse seisuga raskendatud.

Ja nüüd siis see keel, mida täielikult valdama peaksin – eesti keel. Kirjutades ei ole enam tunne eriti hea ning ilmselt on seda ka antud postituse kvaliteedist märgata.

Ja kui kõik need keeled siis halvemaks on läinud, kas ma vähemasti portugali keelt oskan rääkida?

Pisuke pettumus ka selles vallas, ei, EI OSKA! Kui inimesed aeglaselt räägivad, siis pole hullu, üldjuhul saan ikka aru, aga nii kui vestlus natukenegi kiiremaks läheb, siis minu mõttetöö enam kahjuks järgi ei jõua ning öeldut nõnda nobedalt analüüsida ei suuda. Ja rääkimine, noo see on endiselt ikka üsna võimatu missioon.

Väljas oli hommikul 12(!) kraadi. Külm tahtis sõrmi, nina ja varbaid ära võtta. Peab vist kapist kindad välja otsima. Vot, mis siin maal juhtub, kui talv läbi saab ja kevad algab!

PS! läksime ametlikult üle suveajale, seega ajavahe vähenes kuuelt tunnilt viiele ning kohe-kohe pärast teie kellakeeramist jääb vaheks kõigest neli.

Mõned andekad ja tõesed tsitaadid teistelt vahetusõpilastelt grupist You Know You're a Rotary Yought Exchange Student When... (ka antud postituse pealkiri on ühe saksamaale läinud ameeriklase looming)

· When pair of sweatpants that you dubbed "comfortable and loose" now fit wayyy tighter than they should and you are really just fine with blaming it on your host family's non-existing dryer. They shrinked, I know they did. It's the only explanation

· I've gotten that "wriggle into freshly washed jeans" dance downnnn since arrival

· When you go from having a 93% average at home to thinking that 37,5% on your math test was pretty decent

· When you are learning a foreign language in a foreign language. INCEPTION.

· When you take a sweater/jacket to school just so u can sleep more comfortable.. XD

· When the memories (and liver damage) of your exchange year will last a lifetime

· When you look at this at this page and it's like you clicked on the alcoholics anonymous page. (enamus leheküljel avaldatud postitustest räägib seiklustest, mis on aset leidnud pidudel)

· When your host mom says that your host dad it is a great "cock"

· When your wallet keeps getting thinner as your pants get tighter

· Me "No thanks, I'm full" My host family "Here Jackson, here's enough food to feed 13 cows"

· My host family "Here Matt, here's 13 cows."

· Host family "Kielbasa sausage?" Me: "No thank you, I'm a vegetarian" Host family "no problem, here's some lamb"

· When you realize your life has become like the movie "Yes Man" not because you want to say yes but because it is the only word you can confidently speak. Ex (in a different language) Whats your favorite color? Your reply: Yes...?

· Canadians, do you miss home every time you open the fridge?

·